2.1 Selgitab õppijatele õppekavas ja/või koolitusprogrammis seatud õppe eesmärke. Toetab õppijaid individuaalsete õpieesmärkide seadmisel, aidates siduda neid õppekavast tulenevate eesmärkidega.
Me arutame õppijatega alati, kuidas kursuse teemad seostuvad nende isiklike eesmärkidega. Selleks, et seda teha, selgitame esmalt välja iga õppija isiklikud eesmärgid. Tavaliselt kasutan selleks järgmisi klassikalisi meetodeid:
Ankeet ja arutelu – enne kursuse algust viin läbi küsitlusi või individuaalseid vestlusi, et selgitada välja iga õppija ootused ja vajadused. Selle põhjal saan kohandada kursuse sisu ja muuta selle osalejatele asjakohasemaks.
SMART-meetod – õpetan ja selgitan õppijatele, kuidas seada konkreetseid, mõõdetavaid, saavutatavaid, asjakohaseid ja ajalisi eesmärke. See aitab neil selgelt määratleda, mida nad soovivad saavutada, ning luua tegevuskava eesmärkide täitmiseks.
SWOT-analüüs – pakun õppijatele võimalust analüüsida oma tugevusi ja nõrkusi, võimalusi ja ohte õppimise kontekstis. Selle käigus hakkavad nad nägema arenguvõimalusi seal, kus varem nägid vaid teadmiste puudujääke või ebakindlust.
Arusaam sellest, kuidas kursuse eesmärgid haakuvad isiklike eesmärkidega, suurendab alati huvi õppimise vastu, kuna õppijad mõistavad saadud teadmiste praktilist kasu oma igapäevaelus. Sageli käsitleme teooriat just nende praktiliste vajaduste kaudu, mis suurendab õppijate aktiivsust ja kaasatust õppeprotsessi.
Abivahendite kasutamine – nagu ART-praktikad, loovülesanded, metafoorkaartide harjutused – muudab info omandamise lihtsamaks ning aitab vabaneda stereotüüpsest mõtlemisest ja hirmudest.
2.2 Rakendab erinevaid võtteid õppimist toetava keskkonna loomiseks, kaasates õppijaid. Kujundab õppimist soodustava füüsilise, vaimse ja sotsiaalse keskkonna ka keerukates tingimustes, kasutades oma loovust ja kogemust.
Turvalise ja toetava õpikeskkonna loomine on üks minu töö prioriteetidest. Ma arvestan iga õppija individuaalsete eripärade ja õppetempoga, pakkudes isikupärastatud ülesandeid ja paindlikke töövorme. On oluline, et õppimine ei tekitaks stressi, vaid motiveeriks arengule. Seetõttu kasutan vägivallatu suhtlemise meetodeid, kuulan õppijaid aktiivselt ja annan neile võimaluse mõjutada õppeprotsessi. Grupis kujundan austuse, vastastikuse abi ja usalduse kultuuri, mis on eriti oluline täiskasvanute koolitamisel.
See oskus on mulle suureks abiks ka ART-terapeutilistes meistriklassides psüühikahäiretega inimestele. See on eriline õppijate sihtrühm, kuid arvestades nende eripärasid, õnnestub mul luua neile toetav ja turvaline õpikeskkond.
Praktikas näen, et minu psühholoogiharidus ja coaching’u oskused aitavad õppijatega töötamisel väga palju. Mul on lihtsam kontakti luua, õppijate emotsionaalset seisundit tajuda, nende tegelikke vajadusi paremini mõista ning erinevaid meetodeid õppeprotsessis kohandada, arvestades õppijate psühholoogilist seisundit.
Osalejate sisemiste motiivide, piirangute või vastupanude mõistmine annab mulle koolitajana võimaluse juhtida õppeprotsessi suurema tõhususega.
2.3 Juhib õppeprotsessi, pidades silmas õppekavast tulenevaid ja õppijate individuaalseid õpieesmärke. Viib vajaduse korral sisse muudatusi õppe etappide järjestuses ja töövormides, kaasates õpperühma ja arvestades iga üksiku õppija vajadusi.
Töötades töötutega, puutun üha enam kokku vajadusega kujundada õppeprotsess paindlikult. Töötud inimesed on enamasti keerulised õppijad. Sageli tulevad nad koolitusele ärevad, emotsionaalselt kurnatud, kibestunud, rahulolematud ja veelgi sagedamini motiveerimata. Sellises seisundis on väga raske rääkida õppimise eesmärkidest või nende isiklikest eesmärkidest. Seetõttu nõuab töö töötutega minult koolitajana mitte ainult õppekava järgimist, vaid ka oskust seda protsessi vajadusel muuta, kaasates osalejaid ja aidates neil jõuda teadlikkuse ja huvini õppimise vastu.
Mida ma selleks teen? Näiteks koolituse alguses ei kiirusta ma kohe teemade juurde – esmalt arutame osalejate sisemist seisundit. Ka siin pole kõik valmis avatult jagama. Aga vestluse käigus räägin ka iseendast ja oma tunnetest ning grupis tekib rohkem usaldust. Kasutan lühikesi loovaid harjutusi, mis aitavad osalejatel järk-järgult sulanduda suhtlusesse ja aruteludesse. See annab tõuke suuremale avatusele ja kaasatusele.
Koolituse jooksul, kui näen, et grupp on väsinud, muudan vajadusel ülesannete järjekorda ja teen väikese vaimse „soojenduse”, näiteks näitame motivatsioonivideot. Kui seevastu märkan, et grupp omandab materjali kiiresti ja aega on veel, pakun keerukamaid ülesandeid või käsitleme teemat süvitsi. Selline grupi kaasamine otsuste tegemisse näitab ka osalejate hetkeseisundit ja nende võimekust infot omandada.
Töötute koolitamisel lisan sageli päevakavasse lihtsaid harjutusi, mis toetavad sisemist tasakaalu ja emotsionaalse seisundi hoidmist, samuti loovülesandeid. See aitab osalejatel õppimisega paremini toime tulla ja vähendab stressi.
Mulle meeldib kaasata gruppi otsustesse, mis puudutavad õppeülesannete järjekorra muutmist. See on hea võimalus alustada dialoogi ja paremini mõista osalejate tegelikke vajadusi. Analüüsides neid arutelusid, saan vajadusel kohandada programmi järgnevateks päevadeks, kuid ikka järgides õpiväljundeid ja õpieesmärke.
2.4 Kavandab ja juhib õpet lähtuvalt õpi-, grupi- ja isiksusliku kasvu protsessidest. Algatab ja juhib tegevusi vastupanu ületamiseks õpperühmas, kasutades konfliktolukordi õppimise allikana.
Minu kui koolitaja ülesanne on luua selline õpikeskkond, kus täiskasvanud õppija tunneb end turvaliselt ja saab olla aktiivne osaleja õppeprotsessis. Minu jaoks on oluline luua õppijatega avatud dialoog ja arutada grupis ka ebamugavaid olukordi.
Ma pean alati meeles, et täiskasvanud õppijad on õppimise subjektid, mis tähendab, et minu ülesanne on julgustada neid võtma vastutust oma õppimise eest ja analüüsima end protsessi osalisena, mitte ainult kuulajana. Selleks, et toetada õppijaid eneserefleksioonis, pakun neile erinevaid ülesandeid: vastata coachingu küsimustele, analüüsida mõnda juhtumianalüüsi, arutada praktilisi ülesandeid või hinnata oma saavutusi. Ma rõhutan alati, et me ei võrdle end teistega, vaid jälgime ainult isiklikku arengut. See aitab luua grupis usaldust, avada igaühe potentsiaali ja kujundada ühine õpiruum, kus igaüks tunneb oma panust ja väärtust.
Mõnikord puutun koolitusel kokku ka vastupanuga. See võib väljenduda erinevalt: keegi tunneb ärevust uute teemade ees, keegi ei nõustu pakutud meetoditega, mõni ei aktsepteeri mingil isiklikul põhjusel õppeformaati või mind kui koolitajat. Sellistel puhkudel ma ei väldi vastupanu, vaid käsitlen seda kui osa õppeprotsessist. Küsin endalt ja grupilt: mida see vastupanu mulle õpetab? Millise panuse minu arengusse annab praegu see inimene, kelle suhtes ma tunnen negatiivseid tundeid? See võimaldab mul alati suunata pinge enesearengusse ja arendada avatud dialoogi õppijatega
2.5 Koostab hindamisjuhendi ja hindab õpiväljundite saavutamist. Karjääriteadlikkuse kursuse raames töötasime koos kolleegiga välja osaleja töövihiku, mida palusime osalejatel täita pärast iga kohtumist. Töölehtede harjutused olid üles ehitatud nii, et need vastaksid iga kohtumise õpieesmärkidele ja teemadele. Vihiku täitmine andis meile ka aluse hinnata osalejate sooritusi ja planeeritud õpitulemuste saavutamist. Selline töövihik oli suurepärane tööriist õppijatele endile, et jälgida oma isiklikku arengut koolituse käigus ja analüüsida saavutatud tulemusi. Koolitajate jaoks oli see hindamisvahend iga õppija individuaalse õppeprotsessi mõistmiseks. Kuna iga ülesanne sisaldas refleksiooni, andis see meile – koolitajatele – väärtuslikku teavet osalejate raskuste, arusaamatuste, edusammude ja saavutuste kohta. See võimaldas meil teha täiendavaid analüüse ja järeldusi iga õppija õppeprotsessi ja edusammude kohta. See meetod andis ka aluse individuaalse tagasiside andmiseks igale osalejale ning aitas koolituse jooksul hinnata, kas ja mida on vaja programmi sisu või ülesannete osas täiendada või muuta. Et mul oleks endal lihtsam läbi viidud koolitusprotsessi hinnata, koostasin endale väikese nimekirja sellest, millele tähelepanu pöörata koolituse ettevalmistamisel, läbiviimisel ja analüüsimisel. Muidugi ei täida ma seda lehte iga koolituse puhul, sest see struktuur on mul juba peas olemas. Kuid vahel, kui on vaja valmistuda mõneks suuremaks koolituseks, siis on see kontrollnimekiri suureks abiks. Selline abivahend on väga kasulik ka igale alustavale koolitajale. |