Selle aasta veebruaris kutsuti mind eksperdina läbi viima koolitust, mis oli peamiselt suunatud Ukraina sõjapõgenikele. Paljudel osalejatel oli silmades näha usaldamatust, hirmu, lootusetust ja isegi meeleheidet. Usun, et just need põhimõtted, millest oma koolitajatöös lähtun, aitasid mul luua turvalise ja toetava keskkonna ning tuua koolitusest osalejatele maksimaalset kasu. Peaaegu kõik osalejad lahkusid tänusõnadega – uue sisemise kindluse, tugevama toetuspunkti ja teadliku arusaamaga, et ka nende senine kogemus ja oskused võivad olla väärtuslikud, isegi kui nad veel ei teadnud, kuidas neid uutes oludes rakendada.
Mitmed osalejad jagasid koolituse ajal minuga oma isiklikke lugusid, tundes, et ruum on turvaline. Mõned neist ütlesid valjusti välja asju, mida nad ei olnud aastaid endalegi tunnistanud. See kogemus oli sügavalt tähenduslik ja kinnitas mulle taas, kui oluline on osalejatele konfidentsiaalsus. See ei ole minu jaoks lihtsalt kutseline norm – see on püha põhimõte nii koolitaja, psühholoogi kui ka inimesena. Usaldus, mis tekib õppijate ja koolitaja vahel, loob alati kasu mõlemale poolele.